|
Seekordne EUROPEADE
reis viis meid Zamorasse Hispaanias . Reis sai
alguse 13. juulil ja koju tagasi jõudsime 29.
juulil. Nagu eelmiselgi aastal, nii ka sellel
aastal, oli meie bussi numbriks 1 ja kokku sõitis
festivalile neli bussitäit rahvast üle Eesti.
Tõsi, seda küll alates Madriidist, sest osad
kodanikud otsustasid seekord kasutada
õhutransporti. Sellevõrra oli bussiga
surfajatel rohkem ruumi laiutada. I bussis olime
siis meie, s.t." Reola" Ülenurmelt,
"Hermes" ja "Lea" Tartust
ning alates Madriidist lisandus
"Spekter" Keilast. Enamjaolt kajastabki
see (foto-)aruanne meie kogukonna tegemisi.
Peaaegu oleks unustanud mainimata bussijuhid
Urmas Nõgu perega ja Kalev Küla, kes sõitsid
ka meie bussis. Reisi pikkuseks kujunes 20 km
alla 10 000 km. Marsruut = Eesti, Läti, Leedu,
Poola, Tšehhi, Saksa, Šveits, Prantsusmaa,
Hispaania, Portugal, Hispaania, Prantsusmaa,
Monaco, Itaalia, Šveits, Saksamaa, Tšehhi, Poola,
Leedu, Läti ja Eesti. Aga aitab lobast ja asugem
pilte vaatama.
Fotograafideks ja tekstiloojateks olime meie kõik. OK! |
|
|
|
13. juuli - ärasõit
Tartust, et jõuda õhtuks Poola kämpingusse.
Tegelikult jõudsime juba päeval. Sellest
teekonnast pole midagi jutustada, sest kes
vähegi seda marsruuti on kulgenud, teab isegi,
et seal pole midagi meenutada. Kohale jõudes ja
bussist väljudes lõi vastu tugev leitsak Mõne
tunni pärast muutis aga olukorra ei tea kust
laekunud paduvihm ja osa rahvast tormas koheselt
ennast taevase duši alla värskendama. Pärast
seda säras taas päike. |
|
|
|
14. juuli
- start varakult, et jõuda õhtuks kämpingusse
Pilsenis (Plzen) Tšehhimaal. Suhtkoht igavavõitu kulgemine.
Sai magada. Õlu kohalikus kõrtsis 8 (loe
kaheksa) eesti krooni. |
|
|
|
15. juuli -
läbi Saksamaa Šveitsi, kus olime ööd
kämpingus Flimsi spordikeskuses. See teekond on
looduse seisukohalt oluliselt huvitavam. Ikkagi
mäed! Õnnestus käia ujumas ilusas ja sinises Cauma
mägijärves, mis asub 997 m kõrgusel ja õhtu saabudes ka linnale pisuke
tiir peale teha. |
|
|
|
16. juuli -
hommik. "Killuke" Hiiumaalt, nemad
magasid bussi kõrval asfaldi peal
magamiskottides. Milleks neid telke veel kaasa
vedada, sest oli ju öeldud, et võtke asju kaasa
minimaalselt. See päev oli ette nähtud
Šveitsi mägede vallutamiseks
ja selleks oli Valdo ette valmistanud kolm erinevat
marsruuti. Esimene oli siis bussiga ja leebem, teine bussiga ja
ekstreemsem ja kolmas rongiga ekstreemvariant. Esimene marsruut
kulges üle Simplonpassi, kõrgusega 2005 m ja ümber Lago Maggiore
järve.Teine marsruut kulges üle mägede kõrgemas kohas,
Furkapassis 2431 m üle merepinna. No on ikka hingematvalt ilusad
vaated, mõnele isegi kohati niivõrd ilusad, et tõid väikese
hirmukiljatuse üle huulte. Pinget lisas loole ka see, kui meile
tuli serpentiini peal teine buss vastu, jättes selja taha natuke
maad tahapoole jäänud teetasku. Siis selgus, et keegi ei
mahtunud enam kuskile poole sõitma. Selle vastutulnud suure
bussi roolis oli naisterahvas, kes ilmselt arvas, et
mägedes sõites on naistel eesõigus. Kuhugile enam taganeda
polnud, sest busside taha kogunes kiirelt pikk autoderivi.
Ainukesed kes läbi veel mahtusid, olid ilma külgkorvita tsiklid
ja jalgrattad. Pika pusklemise ja autode ümberpaigutamise järel
õnnestus olukord siiski lahendada, kusjuures meie bussijuht pidi
selleks bussi küljest peegli ära võtma. Aga jah - need vaated!
Mägedes sõitsime välja Brigini, kus ootasime järgi
rongireisijad. Kuna osad bussid veel viibisid, siis sõitsime
natuke edasi St- Lèonard´i
ja käisime paadiga maa-aluses koopas ja siis veel tsipake edasi
Martigny vanas kindluses. Seal jõudsid meile ka ülejäänud kaks
bussi järele. |
|
|
|
17. juuli
- varahommik.Mingi kilin - kolin. Lehmad juba
üleval. Šveits pidi olema
selline maa, kus ka inimesed kõnnivad kellad kaelas. Meie
kämping asus kohalikul spordiplatsil, mis kuulus talunikule ja
mille ümber laiusid karjaaiad. "Killukesed" magamiskottides
varju all. Edasi läbi Prantsusmaa Barcelonani. Teepeal
ujumispeatus Montpellier´i linna lähistel Vahemeres ja õhtul hilja kämpasse
(selle organiseeris Valdo niiöelda sõidupealt)
Barcelona külje all. Meie place otse auto- ja
raudtee kõrval, aga pole lugu, seda on ju
ennemgi olnud. |
|
|
|
18. juuli
- äratust pole vaja, kella eest on autod -
rongid. Siva bussi ja suund Madriidi peale, et
peale korjata õhureisijad. See marsruut kulgeb
üle null-meridiaani. Kuna õhtuse lennu saabumiseni
oli mitu tundi aega, siis põrutasime joonelt
metrooga kesklinna, kus saime ringi sebida paar
tunnikest. Tagasi lennujaama jõudes selgus, et
lennuk viibib tundi kaks. No oleks me seda
teadnud! Kui lendajad lõpuks laekusid, oligi
sihiks jäänud veel vaid Zamora.Teised bussid liikusid läbi
Zaragoza Zamorasse. |
|
|
|
19. juuli
- ZAMORA. Reisi seitsmes päev. Kuna Valdo
lükkas hommikupoolikul toimuma pidanud proovi
pealelõunasele ajale, siis tutvusime niikaua
linnaga.
Kes poodi, kes vanu aegu meenutama, kes nautis sooja ilma, kes
käis rühma festivalile registreerimas. |
|
|
|
20. juuli
- neljapäev. Hommikupoolikul meie
bussikollektiivi tänavaaesinemised ja peale
lõunat staadioniproov. Õhtul leidis aset
Europeade I kontsert, kus eesti grupid esitasid
tantsu "Lilleküla polka" Meie nimetame
seda tantsu "Lätiküla polkaks", kuna Reola naaberküla kannab
sellist nime. |
|
|
|
21. juuli -
reede. Toimus niiöelda väljasõit Portosse
Portugalis. Tegemist on äärmiselt ilusa ja
omapärase linnaga Atlandi servas. Ära sai
käidud ka Atlandi ookeanis endas. Jälle üks knopka
koduse atlase peal säramas. |
|
|
|
22. juuli
- laupäev. Europeade komitee vastuvõtt. Seal
osales 2 esindajat igast kollektiivist.
Ülejäänud kollektiivi liikmed veetsid
kasulikult aega kohalikus marketis. Peale lõunat
toimus kiire ekskurss Salamancasse, mis asub
Zamorast kiviheite kaugusel. Sealt tagasi jõudes
oli aeg sammud seada paraadile. Europeade paraad
on erinevate euroopa maade rahvuste rahvariiete
"moeshow", kus saab näha imeilusaid
rahvariideid ja rõõmsameelseid kenasid inimesi.
Ja oluline on ka see, et hispaanlased on
tõelised folkloorifriigid - pealtvaatajatest
puudust ei olnud. |
|
|
|
23. juuli -
pühapäev. Hommikul toimus proov, et anda
viimane lihv õhtul toimuvaks finaalkontserdiks,
kus Eestil oli kavas kaks tantsu. Naistel oli õhtul kavas eraldi
tants "Vigala reilender" ja pärast
seda esitasime koos lätlastega "Kaera -
Jaani" läti variandi "Cukos drikos" . Järgmine Europeade toimub Taanis
Horsenses. Peale suurt finaali pakkisime
asjad ja keerasime bussinina kodu poole. |
|
|
|
24. juuli
- varahommikul toimus hüvastijätt Madriidi
lennuväljal õhusõitjatega ja meie,
ülejäänud põrutasime edasi Barcelonasse. Seal
võttis tubli aja bussile parkimiskoha leidmine.
Lõpuks õnnestus meil koht leida ühe kohaliku
baarmeni abiga otse "plääzi" ääres.
Kes tormas siis kohe Vahemere karastavatesse
voogudesse, kes esmalt linna peale. Üheksa tundi
möödus lausa lennates. |
|
|
|
25. juuli
- hommikuks Nice´s. Kes tõttas taas joonelt Vahemere voogudesse,
kes linna peale. Edasi Monaco. Taas parkla ülesleidmine paras
peavalu, kuid tänu sellele sai läbi sõidetud osa vormelirajast,
kaasa arvatud see kuulus tunnel. Lõpuks sai ka jalg maha pandud
selles kuulsate ja rikaste linnas. Kõik oli ilus ja kena,
ainult, et see Vahemere kesksuvine kliima pole meiesuguste
jaoks, kes me aegajalt peame ka -35 kraadist pakast välja
pidama. OK! Kaks tundi möödas ja sõit Itaaliasse
Vertimiglia
kämpingusse. Äsja Monacost saabunu jaoks on
Itaalia äärealale maandumine suhteliselt karm
lugu. Klants ja puhtus versus s.... ja p..... Kämping asus
seekord kruusa peal ja otse loomulikult raudtee
ääres. Aga pole hullu midagi,
maailmaränduritest rahvatantsijad on ju hullematki
näinud ja aitab nutulaulust. |
|
|
|
26. juuli
- hommikul veeresime edasi Šveitsi
Luzerni peale, kuni (siiani läkski kuidagi libedalt) ütles
üles meie truu ja ustav sõiduvahend. Otsa sai seda riistapuud
käima ajav jurakas ehk starter. Niikaua kui bussijuhid esindusest abi
nõutasid, haarasid Peeter ja Heiki härjal
sarvist ning eemaldasid selle pahalase bussi
küljest. Kuni kohalik Scania esindus, kaks
rõõmsameelset ja maakeelset itaalia kodanikku,
peale siestasid ja muid asjatoimetamisi kohale
jõudsid, sai bussirahvas lõbusalt aega veeta
bensujaama poes ja McDonaldis. Kogu see
remondiprotseduur võttis aega 8 tundi, mis
ilmselt arvestades kohalikke tavasid, polegi teab
mis pikk aeg. Meie jaoks aga küll. Luzerni
jõudsime me alles hilja öösel ja seega jäi
meil see ilus Sveitsi linn nägemata. Ja Sandra
sünnipäeva pidime ka bussis pidama. |
|
|
|
27. juuli
- tunnike Luzernis. Oleks ikka tahtnud oluliselt
kauem olla, aga mis parata, olime ju 8 tundi
graafikust maas. Peab vist ikka eraldi
Šveitsi
reisi ülesse soojendama. Edasi Šveitsi- Saksa
piir ja linn nimega Konstanz, kus põrutasime bussiga praami
peale ja sõitsime üle Bodensee
järve Meersburgi. Õhtuks jõudsime kämpingusse Pilsenis Tšehhimaal. Õlu
kohalikus kõrtsis 8 (loe kaheksa ) eeku. |
|
|
|
28. juuli
- sünnipäev Kadri-Annil ja Mallel. Edasi läbi
Tšehhimaa Poola kämpingusse. Ah jaa, bussil
number 4 jäi ühes bensiinijaamas käsipidur
peale. Ei edasi, ei tagasi. Pakkusime selle bussi
õnnetutele reisijatele küüti. Õnneks sai buss
peagi korda. Kämpingusse jõudsime taas hilja,
olime ju ajast 8 tundi maas. Malle sünnipäev
tuli ära pidada bussis. |
|
|
|
29. juuli
- viimane pingutus. Poola, Leedu, Läti ja
lõpuks EESTI = KODU. Home, sweet home! |
|
|
|
KILDE REISILT ehk naer läbi pisarate
Meil on vaikne buss, sina, sina ja sina- lähme
räägime väljas. (Sillamäe)
Bussil hiiliv sõidustiil.
(oleme teelt eksinud)
Kapten on kuival.
(Reola)
Mis sa süüa tahad? Ükskõik mida, peaasi, et kartulipuder
oleks! (Reola)
Mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale.
(Rapla)
Ei saa püsti tõusta- midagi on jalge vahel.
(Reola)
Ära kaarti valepidi keera, muidu voolab vesi järvest
välja! (Reola)
Te tantsite rõvedalt- otsige oma vähene tailiha kiht peki
alt välja ja hakake selle abil oma keha liigutama!
(Tallinn) |
|
|
Täname taaskord meie sponsorit Ülenurme
vallavalitsust, Eesti Europeade Ühingut ja kõiki teisi, tänu kellele see reis teoks sai.
|
|
|
|
|