Reis Palangasse
Kuna
meie tantsurühmal on juba paljude aastate jooksul saanud
traditsiooniks korra suve jooksul kodust välja saada ja
kusagile
reisida, siis tegime ka sellel aastal samamoodi. Ja kuna bussi mahub
palju rahvast, siis võtsime ka sugulased, tuttavad ja
sõbrad kah kaasa. Valisime täiesti juhuslikult,
või
siiski ka mitte sellel aastal reisi sihtkohaks Palanga. Seda siis
kahel põhjusel- esiteks polnud meist keegi seal ammu
käinud
ning teiseks toimus Klaipedas järjrekordne rahvusvaheline
tantsufestival Europeade. Ja kuna meie jaoks oli tegemist
puhkusereisiga, siis oligi läbivaks teemaks tutvumine reisi
teekonnal ettejuhtuvate vaatamisväärsustega ja
osalemine
pealtvaatajana festivali üritustel.
Reede
hommikul kulges reisiseltskonna kokkusaamine plaanipäraselt
ning
startisime Tartust kell seitse marsruudil Tartu- Valga- Bauska-
Rundale- Šiauliai- Palanga. Siin oli meie
eesmärgiks külastada Rundale
lossi koos imeilusa prantsuse aiaga.
Jõudsime kohale kell 11:30 ja aega oli meil selleks siis 2,5
tundi. Iseenesest võiks seal isegi natukene rohkemgi aega
veeta.
Lossikülastus maksab sel aastal 2.50 kohalikku raha ja aias
jalutamine 1 raha. Kes soovib ka fotosid teha, siis selle
lõbu
eest tuleb välja käia 1 lisaraha veel. Selle eest
saad rinda
kollase ümmarguse kleepsu ja siis võid lossis
tulistada
palju jaksad. Seal on peaaegu igas ruumis valvuritädi kes
külastajate tegemisi jälgib. Edasi võtsime
suuna meie
sihtkohta, kuhu jõudsime kella poole kuueks. Seal oli meil
broneeritud kaks ööbimist noorte hostelis (nooored me
ju
oleme!) "BALTIJA".
Esmamulje sellest majapidamisest on suhteliselt ehmatav. Tegemist on
ilmselt mingisuguse vana ja suuremat sorti nõuka ajal
toiminud autoremondi töökoja olmehoonega. Aga
masendusse ei tasu ennast siiski langeda lasta, sest seestpoolt on
tegemist täiesti normaalse elamisega, kust ei puudu tubadest
ei telekas, külmkapp ega ka dušiga tualettruum.
Toad on neljased ja magada tuleb naridel. Ka voodipesu ja
käterätid on firma poolt. Soovi korral saab lisaraha
eest ka lihtsa hommikusöögi. Nii, et kes just
siidpatjade ja konditsioneeridega ära hellitatud pole, siis
nende jaoks pole see halb valik. Ja mereni ning kesklinnani on sealt 10
min. matkata vaja. Ka see pole paha, sest tee peale
jääb ju mitu poodi ja söögikohta
ning kõndimine on ju teadupärast väga
tervislik.
Laupäeval
oli meil kella poole kolmeni vaba aeg, siis sõitsime
Klaipedasse Europeadi suurejoonelist rongkäiku vaatama.
Ennelõunase aja sisustas igaüks nii nagu ise
paremaks pidas. Üks kuulsamaid Palanga
vaatamisväärsuseid, kus kindlasti tasub
käia, on Merevaigumuuseum ja teine on muidugi linn ise.
Põhimelu käib siiski peatänaval nagu
enamuses sellistes linnades ikka. Seal on hästi palju
erinevaid söögikohti, kus saab meie
mõistes suhteliselt normaalse raha eesteinestada. Kui aga
kesklinnast juba natukene väljapoole kalduda, siis on hinnad
muidugi väiksemad. Peatänaval on ohtrasti erinevaid
tegelasi. Üks vanahärra on seal näiteks
boamaoga ja kellel vähegi julgust on ja soovi avaldab, see
saab koos selle ussiga endast pilti lasta teha. Seda muidugi raha eest.
Papi tahab raha saada isegi selle eest, kui teda ennast madu kaelas
pildistada. Kes see vanamehe eest seal pildi peal ikka nõus
on raha maksma, madu ei küsinud ju pildistamise eest mingit
raha ja sestap ta meie käest seda ka ei saanud. Peale
lõunat põrutasime siis Klaipedasse Europeadi
rongkäiku vaatama ja Eesti tantsijatele kaasa elama. Eestist
osales sellel aastal seal rekordarv (32) erinevat tantsu- ja muusikute
gruppi. Nii et oli kellele kaasa elada. Rongkäik ise kestis
kokku kolm tundi, kuna kokku oli osalejaid üle 4000 ja seda
siis 24 erinevast Euroopa riigist. Osad meie reisiseltskonnast liitusid
rongkäigu sabaga, moodustades pisikese fanclubi.
Kuna ööbimiskohta tagasisõiduni oli veel
piisavalt aega, siis oli igaühe enda teha, kes otsis oma
tühjaks kulunud kõhule linnupetet, kes kolas
niisama linna peal ringi. Aavo, Peeter ja Üllar lasid ennast
ära võluda kohalikul kenal
kebabimüüjal ja tellisid endale kebabi terava
kastmega. Tundus terav olevat küll, sest kõik nad
läksid seda süües näost
järjest punasemaks ja täheldada võis ka
ohtralt higist pärlendavat otsaesist. Õhtul
Palangasse tagasi jõudes otsustasid paljud reisiseltskonnast
ka meres ära käia.
Pühapäeval, peale
hommikusööki, võtsime suuna tagasi
Klaipedasse, tehes enne kõrvalepõike kohalikku
kaubandusse, et hankida kodustele ja tuttavatele külakosti.
Üks kuulsamaid asju on Leedu torni- või
kuusekujuline keeks mille nimeks on
Sakotis. Klaipedas oli meie eesmärgiks ära
käia Neriga poolsaarel asuvas delfinaariumis ja osa saada seal
toimuvast etendusest. Pühapäeviti toimub seal kaks
etteastet ja meile sobis ajaliselt esimene, mis algas kell 11:30.
Poolsaarele pääsemiseks tuleb sõita ca 10
min. praamiga ja delfinaarium asub sadamast 2 kilomeetri kaugusel.
Sealt saab sinna kohale minna kolmel erineval moel ehk siis
rongiauruga, hobuauruga või kondiauruga. Meie seltskond
austab tervisesporti ja seetõttu valisime selle viimase ja
mis seal salata- see on kõige odavam kah. Delfinaariumi
etenduse eest tuleb välja käia 18 kohalikku raha
täies suuruses ja vanuses inimesel ja 9 raha
õpilasel (vajalik pädev dokument), grupipiletid
(al. 16 kodanikku) on natukene odavamad. Fotohuvilistel tuleb 5 raha
lisaks maksta. Selle eest on etendus ise iga viimast kui senti
väärt ja seda on sõnades väga
raske edasi anda ning seetõttu ei hakkagi seda siin tegema.
Peale lõunat võtsime suuna Klaipeda
lauluväljakule, kus toimus Europeade lõppkontsert,
et elada veelkord kaasa nii Eesti kui ka kõigi teiste
Euroopa maade rahvatantsijatele ja -muusikutele. Kontserdi
lõppedes andis Klaipeda linnapea festivali lipu üle
Bolzano linnapeale, sest seal toimub järgmise aasta festival.
Meie aga võtsime suuna kodu poole, sest suurem osa
reisiseltskonnast pidi järgmisel päeval
tööle jõudma. Tagasiteel tegime
vahepeatuse Šiauliai lähedal Ristimäel (Kryžiu
kalnas), kus on erinevatel hinnangutel kokku toodud ca 50000
risti. Ja mõne tunni mõõdudes olimegi
väsinutena, aga selle eest õnnelikena kodus ja seda
muidugi tänu ka meie tublile bussijuhile. Taas kord kenade
mälestustega reis selja taga.
|